Eestis elab üle 70 eri rahvusest inimese koos eestlastega. Kõigil rahvastel on jõulud perekeskne püha.
Jõulusid tähistatakse eestlastega koos ja pärast iga rahvus ise. Ainult juudid ja musulmanid ei tähista siis. Eesti rahvustoidud- verivorsti ja süldi – on paljud rahvused omaks võtnud.
Lätlaste laual on veel lisaks seapraele pruunid oad või herned pekitükkidega ja  väikesed pekipirukad. Ka grusiinlased tähistavad jõule eestlastega koos, ainult uusaasta on neil 6.jaanuaril. Toidud on ka erinevad- gruusia rahvusköök(lambaliha, kebabi  ja pähklitest maiustused).
Ukrainlastel on 24.dets. harilik õhtu- ainult surnutele jäetakse ööseks süüa. Ja lauale laudlina koos puuviljakompotiga .Jõule ei tähistata. Heinakõrte järgi ennustati saaki aastavahetusel. Nüüd Eestis elades on nad hakanud jõule tähistama koos eestlastega.
Tshuvassid  on türgikeelsed õigeusklikud- 24.dets. on neil juba uusaasta. Väiksed lapsed käisid majast majja – pakuti maiustusi, tehti õlut ja pirukaid.
Korealased söövad ka verivorsti- lisaks oma rahvustoitudele. Uusaasta ida- budismi kalendrist: eri ajal 29.jaanuarist kuni märtsini on neil.
Moldaavlastel on harilik püha- käiakse külas, jõulud on neil 6.jaanuaril, laulavad rahvalaule ja käivad külas-aga uusaasta on 13.jaanuaril.
Kabardini-balkaarid  tähistavad koos musulmanidega novembri keskel jõulusid, sest siis on neil saagikoristus lõppenud.
Juudid- jõulud ja hanuka  on neil alati koos. Siis pannakse erinevad küünlad põlema. Päkapikke ei ole neil. Uusaasta on septembri algusest- kuni oktoobri alguseni – on liikuvad pühad. Jõulud ei ole nii tähtsad.
Venelased kui õigeusklikud tähistavad jõule 6.jaanuaril.Aga päkapikke ootavad koos eestlastega 24.detsembril. Jõuluvana neil pole nagu ka teistel rahvustel. Koljaadal käivad üksteisel, eriti noored neiud. Kes ootavad peiut.
Usbekkidel tuleb uusaasta 21.märtsil(kesk-aasias).Ka turkmeenidel  on see looduse ärkamine ja uue aasta algus seotud.
Ainult eestlastel on komme 24.detsembril surnuaias esivanemate haudadel käia.
Igale rahvale on omad kombed armsad. Need kombed eristavad meid.

MIRRA-LUX-see on 21.sajandi tervisekosmeetika, mida toodetakse taimedest, mis on pärit ökoloogiliselt puhtalt Siberi territooriumilt ja mõnedest meresaadustest . Neid töödeldakse külmtehnoloogiliselt, et tooted säilitaksid elusa energia, mis puudub keedukreemides.
MIRRA-LUX –see on terviklik, tervistav ja haigusi ennetav loodustoodete kompleks.
Tooted vastavad EL sertifikaadile.Nad ei sisalda antibiootikume, loomseid hormoone, loomseid rasvu, naftakeemiat, sünteetilisi värvaineid, emulgaatoreid jne.
Toodete koostisosad mõjutavad naha pindmisi kui süvakihte, toimivad positiivselt närvisüsteemile, normaliseerivad siseorganite tööd, toimivad organismi puhastavalt.
Kompleksne lähenemine inimese terviseprobleemidele!
Näide: immuunkaitse seisundi parandamine, bronhide, kopsude, maksa, neerude, liigeste haiguste ravi tulemuslikkuse suurendamine.
Firma esindaja Aire-Maria Tampõld  jagas kokkutulnutele näpunäiteid toodete kasutusosas, samuti sai salve proovida. Kes soovis osta tooteid, see ka sai seda teha. Stella näitas punkte inimese kehal, mida mõjutades valu väheneb. Küsimusi oli hästi palju, lepiti kokku, et kohtutakse veelgi tulevikus.

(08.10.2005 ilmus ka artiklina “Kutsehaigete tervisepäev” ajalehes Valgamaalane)

Algatuseks  tutvustas direktor Toomas Sadeiko  Türi kooli, nende Eesti kaasaegsemat auto-diagnostikakeskust. Soovijad said tutvuda Särevere jaanalinnufarmiga ja ka diagnostikakeskusega. Samuti kuulub koolile hobusefarm, seoses sellega avati sel aastal  koolis uus eriala koostöös Tartu Ülikooli arstiteaduskonnaga – hipoteraapia.
See loob võimaluse füüsilise puuetega inimestel tegelda hobustega koos hipoterapeudiga – ravi otstarbel.
Kutsehaigetega oli kohtuma tulnud  Riigikogu sotsiaalkomisjoni aseesimees Kadi Pärnits.
Ta tutvustas, mis on uut seadusandluses, mis puudutab kutsehaigeid. Samuti lisas ta, et rehabilitatsiooniks on kulutatud sel aastal 7,5 miljonit krooni – sellest 3,5 miljonit kulus plaani koostamiseks. Ta arvas, et see suhe pole päris õige. Üldse on sel aastal  eraldatud üle 21 miljoni  rehabilitatsiooniks.
Järgmisel päeval kohtuti  Sotsiaalkindlustusameti töötajatega – kohal olid Airi Nõmm ja  Haldi Ojamaa Tallinnast. Kutsehaiged said konkreetseid vastuseid küsimustele, mis puudutasid  rehabilitatsiooni raviasutuses, selle kestvust jne. Palju tekitas küsimusi  puude astmete määramine, hüvised ja nende maksmine. Palju on inimesi, kes peale tööõnnetust või kutsehaigusse jäämist heidetakse tänavale – enamikul tuleb ette võtta kohtutee( kui asutus eksisteerib edasi). Siin muutusi pole.
Väga huvitavalt  rääkis moderatsioonist  Silva Anspal EAS –st. Ta tutvustas ürituste korraldamist ühingutes. Vahetati mõtteid selle üle – mis vahe on koosolekul ja infotunnil jne.
Alati tutvustatakse teabepäevade viimasel päeval loodusraviga tegelejaid meile.
Juunikuus tutvustas Rõuges Kutsehaigete Liidu teabepäevadel taime- ja apteegikaaniravi  Valentina , kes ütles, et 300000 taimest kasutab inimene ainult 1000. Samuti pooldab ta kõrvaküünalde kasutamist kallite ravimite asemel. See on vana Hiina ravimeetod. Kutsehaiged  võtsid  väga hästi ta esinemise vastu.
Nüüd augustis oli teabepäevade külaline tähetark Igor  Mang.  Tema vaagis füüsilise ja vaimse tervise näitajaid  läbi astroloogilise sümboolika. Elab praegu ise Varbola  linnuses, aitab taastada taarausku. Pooldab ökoelu, tuleb vähe liha süüa- ise on peaaegu taimetoitlane.
Siberis Sajaanides on ökoküla- maailma suurim: seal elab 5000 inimest, peaaegu kõigist rahvustest. Selles külas tehakse kõik käsitsi.
Samuti rääkis ta, et kõik puud on raviva toimega. Kask mõjub närvisüsteemile hästi.
Jõudu annavad tamm ja lehis.  Haab, jalakas, saar ja jugapuu aitavad valu leevendada.
Ta rääkis tähtkujude mõjust inimese elule, haigustest, mis kimbutavad  üht või teist tähtkuju  enam. Samuti soovitas igasse ruumi väikese püramiidi panna, hea mõju.
Kõik osalejad leidsid, et  Kutsehaigete Liidu poolt oli väga hästi  korraldatud  üritus.
Kutsehaigete tegemistest saab teada ka meie interneti  kodulehelt:www.valgaky.ee

(30.08.2005 ilmus ka artiklina “Kutsehaigete  teabepäevad  Järvamaal” ajalehes Valgamaalane)

Külla olid tulnud Tartu Pensioniameti Valga osakonna juhataja Aili Unt  ja firma  KRKA  Eesti  filiaali esindaja  Terje Toomela.

Kokkutulnutel oli palju küsimusi Aili Undile seoses taastusraviga- lisaks Valga  ja Võru haiglale on võimalus seda Värska Sanatooriumis teha sel aastal. Samuti päriti puuetega inimeste sotsiaaltoetuste kohta, milles on veel uudsuse tõttu ebaselgust, seadus hakkab kehtima 1. aprillist 2005.a. Hea meel on tõdeda, et pr. Aili Unt pensioniametist leiab alati aega tulla meie üritustest osa võtma ja tarvilikku teavet jagama.
Firma KRKA esindaja  Terje Toomela  rääkis geneeriliste ja originaalravimite sarnasusest.
Kuna kutsehaigetel on mitmeid erinevaid haigusi, nagu näiteks vibratsioonitõbi ja ülekoormushaigus kutsehaigusena ning sellega kaasnevaid haigusi- kõrgvererõhutõbi, südamehaigused, suhkruhaigus, liigestevalud, siis oli väga palju küsimusi ravimite sobivusest.

Inimene ostab kalli ravimi, viib selle koju, võtab paar korda, tuleb välja, et rohi mõjub halvasti ja edasi enam ei võta- lihtsalt mahavisatud raha. Sooviti, et firmad pakendaksid ka 2-3 tableti kaupa, siis ei oleks kahju suur .Hea oleks kui arstid annaksid uut ravimit enne välja kirjutamist tasuta haigele proovida-sellega oli ka Terje Toomela päri. Paljud firmad annavadki arstidele ravimeid, et nad saaks haigetele neid prooviks jaotada, aga ilmselt siis neid ei jagu  kõigile. Samuti rääkis Terje Toomela  kui palju aastaid ravimeid katsetatakse, enne kui neid tootmisse lubatakse, nii geneerilistel kui ka originaalravimitel on toimeaine sama, kuid hinnavahe on suur. Geneerilised ravimid on  mitmeid kordi odavamad- seega paljudele kättesaadavamad. Inimene ise valib, milline talle rohkem sobib, kas ta tahab originaalravimit või  geneerilist- kuidas rahakott lubab. Peaasi, et tervis taastuks.

Palju küsimusi esitati firma KRKA esindajale Terje Toomelale ka  erinevate valuvaigistite ja vererõhuravimite  kohta- miks mõni mõjub kohe, teisest pole tolku midagi. Kuna küsimusi jagus veel ja veel , lepiti kokku, et tulevikus s. o. sügisel kohtutakse jälle Valgas.

(ilmus ka artiklina “Kutsehaigete  teabepäev” ajalehes Valgamaalane 15.03.2005)

Tartust oli külla tulnud  Kutsehaigete Liidu  tegevdirektor  Aino Muru, tööinspektsioonist Jaanus Jaanimäe.
Kuna see päev oli pühendatud  sojatoodete tervendavast mõjust  kroonilistele haigustele, siis seda viis läbi selles osas konsultant Merike Tärk Tallinnast. Ta rääkis väga huvitavalt soja ajaloost, samuti kuidas ta ise leidis tee sojatoodete juurde-läbi haiguste. Inimkatsetega on sojavalgu soodus mõju ammu tõestatud – ta pehmendab veresooni, on südamesõbralik, alandab kolesterooli taset, hoiab väga hästi kaltsiumi organismis. Soja oleks väga vajalik diabeetikutele, südame- ja liigestehaigetele. Sojatooteid peaks tarbima selle toiduga, millega inimene harjunud on. Näiteks lisada hakklihamassile sojamassi – saavad väga maitsvad kotletid. Või küpsetada speltajahust ja sojajahust kook. Merike Tärgil olid kaasas degusteerimiseks sojajuust, sojamajonees, samuti isevalmistatud tooted sojast – punapeedisalat sojaga, sojatarretisekook jm. Fantastiliselt hea maitsega tooted. Hea, et Eestis ka  toodetakse sojajogurtit, sojajuustu, sojamajoneesi, sojakohupiima jm. Merike Tärk tõdes, et suuremad poed pealinnas müüvad sojatooteid, olgugi, et sortiment pole suur.

Eestis püütakse ka sojauba kasvatada – kahjuks ainult enda tarbeks, kuna ei tasu ära, vajab stabiilset temperatuuri. Meile lähimad kasvatajad on Ukrainas ja Vladivostokis.
Kutsehaiged veetsid sisuka pärastlõuna. Jäi ainult soovida suured tänud Merike Tärgile.

(ilmunud ka artiklina “Kutsehaigete tervisepäev” ajalehes Valgamaalane 15.11.2003)

Esimesel päeval rääkis Kutsehaiguste Kliiniku peaarst Viive Pille  kutsehaigustest ja tööõnnetustest.
Samuti koostöö vajalikkusest  kliiniku ja tööandja vahel.
Esmakordne ja tuline oli kohtumine Eesti Juristide Liidu esimehe Tõnu  Kõrdaga. Ta tutvustas hüvitatava kahju liike tööõnnetuse, kutsehaiguse põhjustamise korral. Ta tõi välja erinevused  tsiviilkoodeksi  ja nüüd kehtiva võlaõigusseaduse vahel, mis on tema arvates palju põhjalikum. Kutsehaigete küsimused ei tahtnud ega tahtnud otsa lõppeda. Mitmetelt võttis ta kontaktandmed, et asjasse rohkem süüvida. Meeldiv tõdeda, et Kutsehaigete Liit oli leidnud nii kompetentse inimese nõustama.
Meiega kohtus ka Puuetega Inimeste Fondi esimees Genadi Vaher, kes rääkis uut tüüpi aruandlusest.
Tore, et meile teavet jagama said tulla Sotsiaalkindlustusametist toetuste ja pensionite osakonna juhataja kt. Silver Tigane, arstliku ekspertiisi osakonna juhataja  kt. Rein Puskar ja arst-ekspert Aleksander Kenno. Väga palju küsimusi esitati VEK-ide töö kohta. Samuti oli palju küsimusi hüviste maksmise kohta.
Sai külastatud ka klaasimuuseumi ja Järvakandi Klaasitehast , mis kuulub ameeriklastele. Tehases toodetakse ainult pudeleid. Tootmine on arvutite järelvalve all. Inimene jälgib arvutit. Müra ja kuumus on suur. Algmaterjaliks kasutatakse Piusa liiva. Aknaklaasi ei toodeta Eestis üldse.
Toimus ekskursioon Hageri hooldekodusse. See oli  tõeline euro-maja. Väga head tingimused. 50-st kohast oli täidetud 31.
Teabepäevadel selgus kui palju on juriidilisi ja sotsiaalseid probleeme ,millele lõppu ei näi tulevatki. Suurim probleem on  kutsehaigetel  seadusega ettenähtud  hüvise kättesaamine.
Seoses  sellega tuleb algatada palju kohtuvaidlusi.
Hea, et kutsehaiged seisavad enda eest ja ei jää nurka norutama, vaid otsivad abi. Alati aitab Kutsehaigete Liit koos väsimatu tegevdirektori Aino Muruga.
Kutsehaigete ühingutel jätkub hea koostöö Liiduga ka edaspidi.

(ilmunud artiklina “Kutsehaigete teabepäevad Raplamaal” ajalehes Valgamaalane 05.07.2003)

Valgamaa Kutsehaigete Ühingu esinaine Eha Ilves tegi ülevaate 2000. aastal tehtud tööst rõhutades kutsehaigete igapäevast nõustamist. Samuti oli ühingu eelmise aasta projektis suur rõhk asetatud infotehnoloogiale, mis väljendus ühingu WWW lehekülje täiendamises õigusaktidega, kohtulahenditega, samuti nii Valga kui ka Eesti kutsehaigete tööde-tegemistega. Suur osakaal on kodulehel kutsehaiguste ja tööõigusalastel ajakirjandusartiklitel.

Eha Ilves rääkis  ühistest õnnestunud üritustest Tartus, Järvamaal, Madsal, Järvakandis, Tallinnas, kui ka terviseseminarist Värskas. Kuna kutsehaigusi on nii erinevaid, siis probleeme tekib nii tervisega kui ka sotsiaalseid ja juriidilisi lausa kuhjaga, mistõttu ongi kiiduväärt koostöö töötervishoiuarsti dr. Ilumetsaga kui ka pensioniametiga, samuti TÜ õigusteaduskonna tudengite juurabürooga. Kutsehaigete saamatajäänud hüvistega seotud probleeme kajastasid suvel mitmed ajakirjandusväljaanded (Äripäev, Eesti Päevaleht, Valgamaalane), kui ka teleajakirjandus ETV saatega Agenda, kus räägiti Valgamaa kutsehaigest Eha Ilves’est.

Revidendi aruandega esines Peeter Naaris. Kutsehaigete rohketele küsimuste vastasid ammendavalt Valgamaa Pensioniameti spetsialist Ülle Susi, tööinspektsiooni vaneminspektor Jaanus Jaanimäe, samuti Eesti Kutsehaigete Liidu vastne tegevdirektor Aino Muru. Meeldiv tõdeda, et kutsehaiged võtsid nii rohkearvuliselt ja aktiivselt üritusest osa. Aitäh pereklubile Lootus saali kasutamise võimaldamise eest!

Kutsehaigete poolt soovime tänada toetuse eest Valga Liha- ja Konservitööstust, ETK Leib Valga Leivatehast, Tõrva Tarbijate Ühistu Toiduhalli, Raadio Ruutu.

(ilmunud ka ajalehes Valgamaalane 25.01.2001)

17. juunil toimus Tambres Valgamaa Kutsehaigete Ühingu korraldatud teabepäev. Juhatuse liikmed olid kõik kohal ja vastasid kutsehaigete küsimustele. Tunti huvi kutsehaigete kliiniku uue asukoha vastu ning kuidas sinna saab uuringutele minna. Samuti huvituti töötervishoiuarsti vastuvõtuaegadest. Puudutamata ei jäänud ka hüvise maksmise korra temaatika. Eha Ilves rääkis 26. mail Otepääl toimunud Valgamaa Puuetega Inimeste Koja volikogu üldkoosolekul toimunust. Samuti pajatas ta 27. mail toimunud Kutsehaigete Liidu volikogu istungist ning teavitas eelolevatest Kutsehaigete Liidu vabariiklikest üritustest Otepääl ja Järvakandis. Otsustati, et neist vabariiklikest üritustest võtavad osa Valgamaa esindajatena allakirjutanu, Kalju Toop ja Tiit Karilaid. Tore, et meie teabepäevast koos väikese jaanipäeva tähistamisega võtsid osa teiste hulgas kutsehaiged ka maakonnast – Lüllemäelt ja Helmest.

Kurvastusega pidi tõdema, et Valgamaa Puuetega Inimeste Koja segase finantsolukorra tõttu ei ole veel kutsehaigete ühingule projektis taotletud raha eraldatud. Siiski sai antud üritus teoks tänu väga toredatele toetajatele. Siinkohal täname firmasid ETK Leib Valga Leivatehas, Valga Liha- ja Konservitööstus, Tõrva Tarbijate Ühistu ning kauplust Lux. Suur aitäh neile !

Juba pikemat aega saab meiega ka ühendust pidada e-posti teel aadressil valgaky@hot.ee. Samuti on alates detsembrikuust meie ühingul (ainsa kutsehaigete organisatsioonina Eestis) interneti kodulehekülg aadressil http://www.hot.ee/valgaky . Siinkohal täname informaatikabakalaureust Aivar Ilves’t selle töömahuka kodulehe tegemise eest. Kodulehel jagame infot nii enda kui ka teiste tegemiste kohta kutsehaiguste vallas ning leiab palju muudki huvitavat (õigusaktid, kohtulahendid, artiklid jms). Lisaks elektroonilisele suhtlusele kehtib kontakttelefon (076) 63500 (Eha Ilves).

Eha Ilves
Valgamaa Kutsehaigete Ühingu
juhatuse esimees

14. oktoobril oli Valga Sotsiaalteenuste keskuses Valgamaa Kutsehaigete Ühingu üldkoosolek, mis oli ühtlasi ka mittetulundusühingu Valgamaa Kutsehaigete Ühing asutamiskoosolek. Kutsehaigetest võtsid osa Eha Ilves, Mae Kruustik, Kalju Toop, Elmo Toop, Peeter Naaris. Külalistena olid kohal Valga Haigla AS töötervishoiuarst Sirje Ilumets, Valgamaa Tervisekaitsetalituse vaneminspektor Enn Hurt, Eesti Kutsehaigete Liidu juhatuse esimees Jüri Luha, sama juhatuse liige Aleksander Nukka, Valgamaa Tööinspektsiooni tööinspektor Jaanus Jaanimäe, Valgamaa Pensioniameti juhataja Aili Unt, sama ameti töötaja Ülle Susi ja Valga Puuetega Inimeste Koja tegevdirektor Theodor Talvik.

Eha Ilves tutvustas sissejuhatuseks kutsehaigustega seonduvat temaatikat ja pajatas Valgamaa kutsehaigete osavõtust senistest vabariiklikest üritustest Tartus ja Põlvamaal. Jätkas Sirje Ilumets, kes rääkis oma patsientide põhilistest muredest ning töötervishoiust Valga linna asutustes ja sellega seonduvatest probleemidest. Ta lisas, et kutsehaiguse kahtluse korral võib meelsasti pöörduda kohe tema poole, tulles vastuvõtule Valga uude haiglasse (Peetri 2). Jüri Luha ja Aleksander Nukka Eesti Kutsehaigete Liidust tutvustasid hüvitise arvutamise põhimõtteid ning erinevaid probleeme riigiasutustega suhtlemisel kutsehaiguste temaatika vallas. Samuti said osalenud ja külalised hr. Luha’le ja hr. Nukka’le esitada rohkelt küsimusi. Enn Hurt tervisekaitsetalitusest ja Jaanus Jaanimäe tööinspektsioonist tundsid muret Valgamaa ettevõtete väga erineva suhtumise pärast töötervishoidu ning töötajate kartusest töökohast ilmajäämisel, kui on tervisega tõsiseid probleeme. Sageli ei julge töölised tunnistada, et teevad igapäevaselt ületunnitööd. Ka pole tööohutusega asjad Valgamaa ettevõtetes korras. Paraku võib nendest teguritest olla paar sammu kutsehaiguse tekkimiseni.

Vahemärkusena olgu lisatud, et ülekoormustraumad olid 1998. a. Eesti kutsehaiguste “edetabelis” teisel kohal (26% ehk 72 juhtu, 1997.a. 64). Esikohal oli vibratsioonitõbi (40% ehk 109 juhtu, 1997.a. 60). Veel on märkimisväärselt suurenenud vaegkuulmise osakaal, mis on kolmandal kohal (14% ehk 37 juhtu, 1997. a. 25). Võrreldes tunamullusega on lisandunud 1998. a. kutsehaiguste loetellu punataud (15 ehk 6%, neljas koht), puukentsefaliit (2) ja kopsutolmustus (2). Andmed pärinevad Eesti Tööinspektsiooni interneti koduleheküljelt. Seda niipalju lisainfoks eelmisele 12. oktoobril ilmunud artiklile.

Eha Ilves oli ette valmistanud ühingu põhikirja projekti. Sinna tehti vabariikliku liidu esindajate ettepanekul mõned sisulised ja formaalsed parandused ning see kinnitati. Seejärel otsustati valida kolmeliikmeline juhatus (Eha Ilves, Kalju Toop ja Mae Kruustik). Juhatus valis endi seast juhatuse esimeheks Eha Ilves’e. Valgamaa Kutsehaigete Ühingu revidendina soovisid osalejad näha Peeter Naarist. Sellega loodi alus juriidiliselt iseseisvaks tegutsemiseks. Seni tegutseti ja tegutsetakse loomulikult edasi Valgamaa Puuetega Koja juures, kes jääb edasi Valgamaa Kutsehaigete Ühingu suurimaks ja parimaks koostööpartneriks. Samas allub oma tegevustes Valgamaa Kutsehaigete Ühing ka Eesti Kutsehaigete Liidule Tartus.

Täname kõiki, kes üritusest osa võtsid, ning loodame jätkuvale edaspidisele koostööle. Oleksime oodanud rohkemat kutsehaigete ja tööõnnetuses kannatanute osavõttu, eriti just ka maakonnast. Väga vajalik oleks, et kutsehaiged, kes koosolekul ei osalenud, oleks aktiivsemad ja võtaksid meiega kindlasti ühendust.

Eesti Kutsehaigete Liit on kutsunud oma piirkondlike ühingute esindajad novembri keskel toimuvatele õppepäevadele Värskasse, kuhu on oodatud ka Valgamaa Kutsehaigete Ühingu esindajad. Valgast läheb sinna 3 esindajat. Seal tutvustatakse erinevaid põhimõtteid kutsehaigete ühingu tegevuse arendamiseks ja muud kasulikku. Ürituse jätkuna tahame korraldada Valgas teabepäeva, kus jagame saadud teavet ka teistega ning kuhu kutsume samuti erinevaid külalisi. Nüüdsest saab meiega ka ühendust pidada e-posti teel aadressil valgaky@hot.ee. Samuti on meie ühingul loomisel üsnagi informatiivne interneti kodulehekülg aadressil http://www.hot.ee/valgaky , kus jagame infot nii enda kui ka teiste tegemiste kohta kutsehaiguste vallas ning leiab palju muudki huvitavat. Kodulehekülg peaks esialgsete plaanide kohaselt detsembri alguseks valmima. Loomulikult jääb kehtima kontakttelefon numbriga (276) 63500 (Eha Ilves).

Eha Ilves

Valgamaa Kutsehaigete Ühingu
juhatuse esimees

Sageli on nii paljude inimeste, sealhulgas nii töövõtjate kui ka tööandjate, arusaamad kutsehaiguste alal asjatundmatud. Ka ei saa haigekassade rahanappusel Kutsehaiguste Kliinik täita oma funktsioone kutsehaigete ravi osas. Praeguseks on tõusnud vajadus töölistel (haigetel) hinnata oma tervise väärtust ja seisundit ise ning pöörduda nii diagnostika kui ravi nõudlusega oma pere-, üld- või muu arsti poole. Kutsehaiguste Kliinikusse pääseb ainult kohapealsete arstide saatekirjaga ja kohaliku haigekassa nõusolekul. Paraku on mõningaid tõdesid otstarbekas tunda töötajatel ja haigetel endil.

Kutsehaigus on haigestumine, mille juhtivaks põhjustajaks on üks või mitmed (kombineeritult või eraldi) aastate jooksul süstemaatiliselt toimivad tervistkahjustavad töökeskkonna tegurid. Kutsehaige on see haige, kellel on meditsiiniliste uuringute tulemusel, litsentseeritud ja atesteeritud kutsehaiguste ekspertiiskomisjoni ekspertide ühisotsustega diagnoositud töökeskkonna tervistkahjustavate tegurite toimest põhjustatud haigus ning see on tunnistatud kutsehaiguseks. Aga silmas peab pidama asjaolu, et kõik töö ajal või töö juures tekkinud haigestumised ei ole kutsehaigused. Kutsehaigust võib kahtlustada siis, kui on võimalik määratleda kutsehaiguste esinemise põhikriteeriumid.

Perioodil 1991-1997. a. oli avastatud Eesti Vabariigis kokku 935 kutsehaiguste juhtu. Kutsehaiguste struktuuris juhtivateks haigusteks on vibratsioonitõbi, professionaalne nürikuulmine ja kroonilised mürgistused. Viimasel ajal on juhtpositsioonile asunud füüsiline ülekoormushaigus, mida avastati ainuüksi 1997. aastal 64 juhtu. Kutsehaiguste esinemine statistikas ei kajasta tegelikkust, kuna suurem enamus kutsehaigusi ei avastata. Tegelik arv võiks olla kuni kolm korda suurem. Kutsehaiguste avastamata jätmisel on mitmed põhjused, sealhulgas ka töötajate endi lohakus ja kõrvalehoidmine regulaarsetest arstlikest läbivaatustest. Ettevõtete reorganiseerimise ja töökohtade ümberkorralduse tõttu on samuti raske kindlaks määrata, millises ettevõttes tervisekahjustus on saadud. Töötaja hoidub viimase hetkeni kutsehaiguse ekspertiisi pöördumast, mistõttu on paljud neist juba raske tervisekahjustusega ja vajavad invaliidsusgruppi.

Hiljuti tähistas Eesti Vabariigi Kutsehaigete Liit, mis loodi 1994.a.Tartus, oma tähtpäeva. Kutsehaigete Liit on katusorganisatsioon maakondade kutsehaigete ühingutele, mille peamiseks ülesandeks on arendada kutsehaigete ühistegevust. Selle alla kuulub nõustamine hüviste arvutamisel, samuti kutsehaiguse kahtluse korral edaspidise tegevuse kavandamine.Valgamaa Kutsehaigete Ühingut võib pidada üheks noorimaks, sest see loodi alles 1998.a. Kutsehaigete ühing kaitseb oma liikmete huve suhetes ametiasutustega ja organisatsioonidega, kasutades selleks riigi kohaliku omavalitsuse, teiste organisatsioonide, vabariikliku- ja kohaliku Puuetega Inimeste Koja ning EV Kutsehaigete Liidu abi. Kutsehaigete ühingu üks põhieesmärkidest on invapoliitika mõjutamine demokraatlikul viisil ning kutsehaigete aktiivsuse ja teadlikkuse tõstmine organiseeritud ühistegevuse kaudu. Valgamaa Kutsehaigete Ühingu liikmeks võivad olla kõik Valga linnas ja maakonnas elavad kutsehaiged ja tööõnnetuses kannatanud, aga ka isikud, kes abistavad-hooldavad kutsehaigeid. Ka võivad Valgamaa Kutsehaigete Ühingu liikmeteks olla kutsehaiguste arstid ning kutsehaigete probleemidega tegelevad pensioni- ja sotsiaalabi-ameti töötajad. Teretulnud on ka toetajaliikmed, kes võivad olla kodanikud või juriidilised isikud ja toetavad Valgamaa Kutsehaigete Ühingut tema tegevuses annetustega või muul moel. Oleks äärmiselt vajalik, et Valgamaa kutsehaiged võtaksid aktiivsemalt osa ühingu tööst. Praeguses kiiresti muutuvas ajajärgus on kutsehaigete organiseerumine oma õiguste kaitseks ülitähtis !!!

Valgamaa Kutsehaigete Ühingu üldkoosolek toimub 14. oktoobril kell 13 Valga Sotsiaalteenuste Keskuse saalis Lai tn. 5a (endine Päevakeskus). Üldkoosolekust võtavad osa ka EV Kutsehaigete Liidu esindajad, kes meeleldi vastavad kõigile tekkinud ja tekkivatele küsimustele. Lähemat infot ürituse kohta saab õhtuti telefonil (276) 63500 (Eha Ilves).

Valgamaa Kutsehaigete Ühingu esimees

Eha Ilves