Juhatuse liikmete kandidaatideks esitati Eha Ilves, Mae Kruustik ja Leo Kanep. Juhatuse liikmeteks valiti ühehäälselt kõik eelnimetatud isikud ehk Eha Ilves, Mae Kruustik ja Leo Kanep. Juhatus valis enda seast taas esimeheks Eha Ilves’e, et tagada organisatsiooni järjepidevus. Revidendi kandidaadiks esitati taas Peeter Naaris, kes valiti samuti uuesti ühehäälselt ametisse.

Koosviibimine jätkus teabepäevaga, kus tutvustas dr Virgo Mihkelsoo oma raamatut “Toome oma tervise tagasi”. Raamat on praktiline teejuht isetervendajale, kellele on abiks eestimaised mesindussaadused, ravimtaimed ja tatar.  Raamatu juhiste abil saab kõrvaldada häireid-talitlemistakistusi organismis, valmistuda ette igasuguseks raviks, arstiabil efektiivselt toimida, peatada organismis olevate haiguste arengut, takistada uute terviserikete tekkimist, parandada tervist looduslike vahenditega.

Üritusest võttis osa 40 inimest.

Otsustati valida koosoleku juhatajaks Leo Kanep ja protokollijaks Mae Kruustik. Kinnitati päevakord. Eha Ilves tutvustas viimase aasta tegevust. Hetkel on 45 aktiivset liiget, tegevust alustati 5 liikmega. Juhatuse koosolekud on toimunud 5 korda aastas, kus on otsustatud EKL vabariiklikest koolitustest osavõtt ja ühingu teabepäevade-seminaride läbiviimine. Ühingu üritused on olnud 5 korda aastas. Hasartmängunõukogule esitatud projekt on koolitusprojekt, mis sisaldab teabepäevi, seminare ja tasuta nõustamisi. Eriti on nõutud tasuta nõustamised juriidika vallas, seda saab EKL juristilt. Revident Peeter Naaris leidis, et Valgamaa Kutsehaigete Ühingu finants- ja majandustegevus on korras. Võlgnevusi ei ole. Aruanded kinnitati ühehäälselt.

Üritus jätkus teabepäevaga “Tervis läbi sojatoodete”. Külas oli AS SOJA FOODS müügijuht Piret Nikopensius. Degusteerisime ka sojatooteid, saime teada soja kasulikkusest krooniliste haiguste ravis.

Osa võttis 29 inimest.

Kuus aastat tagasi oli meid viis – Kalju Toop, Elmo Toop, Peeter Naaris Peeter, Mai Roos ja mina – Eha Ilves.
Nüüdseks on tõusnud meie arv 60-ni. Aktiivseid kutsehaigeid on kuskil 35 ringis. Halbade töötingimuste tõttu kutsehaigete ja tööõnnetustes kannatanute arv aina kasvab. Kutsehaiguste Kliinikus pannakse aga diagnoosiks- kutsehaiguse eelne seisund!Väga palju inimesi käib ka meie maakonnast kliinikus, kuid nad ei saa kutsehaigust, tulevad sama targalt tagasi ja suures stressis, löövad käega. Samuti ütles kliiniku peaarst meile aasta aega tagasi, et  kroonilised haigused lähevad  aina paremaks või saavad terveks, kui enam inimene ei tööta!!

Korraks ongi praegu õige aeg mõtiskleda, kui mitmetes kohtades oleme omi üritusi pidanud läbi viima. Alustasime ju Lai 3a, siis järgmisel aastal Kungla 33 vist oli aadress, siis Hansapanga 2.korrusel, nüüd viimased aastad –Kungla 15. Hea muidugi, et saame stabiilselt ühes kohas üritusi läbi viia. Tänu Valgamaa Puuetega Inimeste Kojale on meil tasuta ruumid käes. Oleme järginud projekti, mille alusel meile raha üritusteks jagatakse. Projekt on muidugi enda kirjutatud-
Hasartmängude nõukogule. Aastaks ette. Selleks jõuluks sai veel eraldi projekt tehtud-jõulukommete kohta ja ühtlasi see kaunis kaasaegne  jõululaud, mida siin saate nautida täna. Samuti sai taotletud sponsurlust, mis ka õnnestus. Aga selle taotlemine on üks aeganõudev üritus, hea kui lõpuks õnnestub. Palju on abi mobiilist ja internetist. Igal aastal olen arvestanud, et 4 suurt üritust läbi viia, sel aastal on 6 suurt üritust välja tulnud. Alati oleme jaanipäeva ja jõulusid tähistanud. Võib-olla ka seoses sellega, et olen ise naine ja tervis -messil käinud ja saanud sealt kontakte. Hea on ikka saada peaaegu tasuta esinejaid- meie ainult raha hindavas ühiskonnas, natuke bensiiniraha oleme teinekord hüvitanud. Meie teabepäevadest võtavad tihti osa pensioniameti juhataja, tööinspektsiooni jurist, varem töötervishoiu-arst, närviarst, taimeravi asjatundja,  kutsehaigete liidu tegevjuht jne. Üks kord oli arvutikursus algajatele. Meil on külas käinud Merike Tärk Tallinnast koos tervislike sojatoitudega, KRKA-ravimifirma, samuti Mirra-Lux tervislike kosmeetikatoodetega, Ülle Närska –naeruteraapia, ohvriabi sotsiaalkindlustusameti alluvusest.  Meie ühingul on interneti  kodulehekülg: www.hot.ee/valgaky. Sealt saab esmateavet kõige kohta seoses kutsehaiguse taotlemisega. Meil on ainukesena vabariigis juba aastaid see olemas – kutsehaigete organisatsioonist esimesena.
Olen periooditi otsinud internetist materjale, mida sinna üles panna. Meie kodulehel on viited ringkonnakohtu- ja riigikohtu lahenditele, mis puudutavad kutsehaigeid. Materjalide otsimine võtab ajalehtedest võtab üsna palju aega. Siis kätteandmine firmale, kes hooldab kodulehekülge. Samuti võtab palju aega ürituse ettevalmistamine- kuskil kuu aega varem tuleb juba helistama hakata esinejale, samuti teha kirjad inimestele jne. Palju küsitakse nõu telefoni teel, seoses kliinikusse minekuga, samuti  seoses rehabilisatsiooniga jne.

Oleme osa võtnud  puuetega inimeste koja tööst. Igal aastal olen käinud kutsega sotsiaalministri vastuvõtul, seal oli kuulda nüüd, et järgmiseks aastaks on rehabilitatsiooniks ette nähtud  41 miljonit krooni-see on üle 10 miljoni rohkem, kui selleks aastaks. Täpne summa inimese kohta selgub kuskil veebruaris. Te ei pea seda Valga Haiglas tegema- vaid võib ka Värskas.

Võtame alati osa liidu üritustest, sõltuvalt üritusest 4-10 inimest, st nii Tartus, Värskas, Toilas, Türil,  Järvakandis, Otepääl,  Rõuges. Kohtunud oleme abiminister Külvar Mandiga, Tõnu Kõrdaga, ravimiameti juhiga, haigekassa juristiga. Loodame, et koostöö kõigiga jätkub. Nüüd oleme kohtunud ka uue sotsiaalministri Jaak Aabiga.
Soovin kõigile palju õnne ja tervist meie ühingu 6. sünnipäeval!

Sel päeval toimub Tallinnas Hirvepargis mälestusmiiting. Selle korraldavad ametiühingud, tööinspektsioon ja kutsehaigete liit.

Valga kutsehaigetele jagasid teavet Jaanus Jaanimäe tööinspektsioonist (müra tasemest ja vibratsioonist) ja Aili Unt pensioniametist (sotsiaaltoetuste uuest korrast puuetega inimestele, samuti taastusravi läbiviimise kohtadest). Sotsiaalkindlustusameti Valga ohvriabikeskusest jagas infot Üllas Linder. Kutsehaigetel jagus kõigile külalistele palju küsimusi. Otsustati ka edaspidi kohtuda.

2004. aasta aruande esitas ühingu esimees Eha Ilves, samuti esines ettekandega revident Peeter Naaris.

Eesti Kutsehaigete Liidu teabepäevad toimuvad juunis Võrumaal Rõuges. Arutati teemasid, mis võiksid seal huvi pakkuda Valgamaa kutsehaigetele, ja seda, kes sinna lähevad.

Külla olid tulnud Tartu Pensioniameti Valga osakonna juhataja Aili Unt  ja firma  KRKA  Eesti  filiaali esindaja  Terje Toomela.

Kokkutulnutel oli palju küsimusi Aili Undile seoses taastusraviga- lisaks Valga  ja Võru haiglale on võimalus seda Värska Sanatooriumis teha sel aastal. Samuti päriti puuetega inimeste sotsiaaltoetuste kohta, milles on veel uudsuse tõttu ebaselgust, seadus hakkab kehtima 1. aprillist 2005.a. Hea meel on tõdeda, et pr. Aili Unt pensioniametist leiab alati aega tulla meie üritustest osa võtma ja tarvilikku teavet jagama.
Firma KRKA esindaja  Terje Toomela  rääkis geneeriliste ja originaalravimite sarnasusest.
Kuna kutsehaigetel on mitmeid erinevaid haigusi, nagu näiteks vibratsioonitõbi ja ülekoormushaigus kutsehaigusena ning sellega kaasnevaid haigusi- kõrgvererõhutõbi, südamehaigused, suhkruhaigus, liigestevalud, siis oli väga palju küsimusi ravimite sobivusest.

Inimene ostab kalli ravimi, viib selle koju, võtab paar korda, tuleb välja, et rohi mõjub halvasti ja edasi enam ei võta- lihtsalt mahavisatud raha. Sooviti, et firmad pakendaksid ka 2-3 tableti kaupa, siis ei oleks kahju suur .Hea oleks kui arstid annaksid uut ravimit enne välja kirjutamist tasuta haigele proovida-sellega oli ka Terje Toomela päri. Paljud firmad annavadki arstidele ravimeid, et nad saaks haigetele neid prooviks jaotada, aga ilmselt siis neid ei jagu  kõigile. Samuti rääkis Terje Toomela  kui palju aastaid ravimeid katsetatakse, enne kui neid tootmisse lubatakse, nii geneerilistel kui ka originaalravimitel on toimeaine sama, kuid hinnavahe on suur. Geneerilised ravimid on  mitmeid kordi odavamad- seega paljudele kättesaadavamad. Inimene ise valib, milline talle rohkem sobib, kas ta tahab originaalravimit või  geneerilist- kuidas rahakott lubab. Peaasi, et tervis taastuks.

Palju küsimusi esitati firma KRKA esindajale Terje Toomelale ka  erinevate valuvaigistite ja vererõhuravimite  kohta- miks mõni mõjub kohe, teisest pole tolku midagi. Kuna küsimusi jagus veel ja veel , lepiti kokku, et tulevikus s. o. sügisel kohtutakse jälle Valgas.

(ilmus ka artiklina “Kutsehaigete  teabepäev” ajalehes Valgamaalane 15.03.2005)