06.-08.03.2017 toimusid Pärnus Kutsehaigete Liidu koolituspäevad. Osales ühingu poolt 2 inimest. Tutvustati töövõimereformi käiku. Samuti arutati, kes tuleks esinema järgmistel koolitustel ja kus need läbi viia. Kohtuti ka sotsiaalministriga. Toimus juriidiline ja sotsiaalne nõustamine.

05.-07.12.2016 toimusid Pärnus KL koolituspäevad. Sotsiaalkindlustusameti peaspetsialist Tiia Sihver tutvustas uusi sotsiaalteenuseid puuetega inimestele. Samuti vastas ta  paljudele küsimustele. Ülevaate uuemast kohtupraktikast  kutsehaiguste ja tööõnnetuste kaasuses tutvustas advokaat Mihkel Nukka. Soovijatele toimus juriidiline nõustamine. Osales 4 inimest.

7.-9. märtsil toimusid Pärnus EKL koolituspäevad. Neist võtsid osa Valgamaalt 9 kutsehaiget. Ettekande tegid Eesti Töötukassa juht ja Pärnu Töötukassa töötajad. Nad tutvustasid töövõimereformi elluviimist 1.juulist k.a.
EKL tegevjuht Aino Muru rääkis infotunnis seadusesätetest, mis puudutavad kutsehaigeid. Tallux Orto OÜ esindaja rääkis abivahendite soetamisest ja individuaalsete tallatugede valmistamise kaasaegsest tehnoloogiast.

7.-9. detsembril toimusid Pärnus Eesti Kutsehaigete Liidu koolituspäevad. Osa võttis 7 inimest.
E. Grüning rääkis seal inimese ja looduse suhetest. Advokaat M. Nukka tegi ülevaate tööst põhjustatud haigustest tsiviilõiguses ja töötervishoiuõiguses.
EKL juhatuse liikmed rääkisid, kui kaugele on Riigikogu sotsiaalkomisjonis TÕKS-i arutelu jõudnud. Iga päev toimus individuaalne juriidiline (ja sotsiaalne) nõustamine.

2.-4. juulil 2015 toimusid KL koolituspäevad Tartus.
Päevakorras oli ettekanne ravimitest kasutaja pilgu läbi (TÜ farmakoloogia teadur M. Kuum); edukas vananemine ja enesega toimetulek (TÜ sisehaiguste arst- õppejõud Kai Saks); TÕKSi ja töövõimereformi hetkeseis (EV Sotsiaalministeeriumi asekantsler Egle Käärats); Stress, ärevushäired ja depressioon (TÜ Kliinikumi psühhiaatria vanemarst-õppejõud Tuuliki Hion).

Iga päev nõustas juriidiliselt kutsehaigeid üle vabariigi vandeadvokaat Mihkel Nukka.

Osales 4 kutsehaiget.

9.-11. märtsil toimusid Pärnus Kutsehaigete Liidu vabariiklikud koolituspäevad. Meilt võttis osa 4 inimest.

08.-10. detsembril toimusid Pärnus Kutsehaigete Liidu vabariiklikud koolituspäevad. Meilt võttis osa 4 inimest.

Vandeadvokaat M.Nukka tutvustas viimast Riigikohtu otsust, mis teeb hüviste arvestamise kutsehaigetele palju lihtsamaks (aga see tuleb enne seaduseks kuulutada muidugi). Samuti ta nõustas igal päeval juriidika vallas kutsehaigeid.

Huviga jälgiti ka vabariikliku tööinspektsiooniarsti dr. Annika Kiudorfi ettekannet kutsehaiguste kujunemisest. Pärnu kiirabi arstid rääkisid äkksurmadest ja kiirest elustamisest. Nad viisid ka läbi lühikursuse elustamisest näitlikult nuku peal.

2.-4. juulil toimusid Tartus Kutsehaigete Liidu vabariiklikud koolituspäevad. Valgamaalt võttis osa 4 inimest.

Esimesel päeval rääkis geriaatriast ja seadusandlusest RK sotskomisjoni liige dr.

Vassiljev.  Riskianalüüsidest kohtupraktikas ja tööandjatega suhtlemisel vestlesid advokaadid K. Kikas ja M. Nukka. Võrdsest kohtlemisest ja võrdõiguslikkusest tegi ettekande Marianne Meiorg.
Viimasel päeval kohtus kutsehaigetega Vabariikliku Tööinspektsiooni arst dr. Merisalu, kes rääkis kutsehaiguste kujunemisest, samuti ettevõtete kontrollist ohutusnõuete täitmisel. Talle esitatud küsimused ei tahtnud lõppeda. Iga inimene sai rääkida oma kutsehaigusse jäämise loo. Kõige lõpus esines tööminister Urmas Kruuse, kes rääkis tööturuteenustest töövõimereformi sihtrühmale. Kõikide arvamus oli talle, et see reform pole veel küps vastuvõtmiseks ning vajab põhjalikku viimistlemist.

Kogu kahe koolituspäeva jooksul toimusid igal päeval vandeadvokaadi M. Nukka individuaalsed juriidilised nõustamised.

11.-13. märtsil toimusid Pärnus Kutsehaigete Liidu vabariiklikud koolituspäevad. Meilt võttis osa 4 inimest.

Aleksander Nukka ja Aino Muru andsid ülevaate kohtumistest Riigikogu sotsiaalkomisjonis ja õiguskomisjonis toimunud ümarlauas (jaanuaris ja veebruaris). Hea uudis oli see,et praegustele kutsehaigetele jääb kehtima Tsiviilkoodeks ja osaliselt määrus 172 – seda tahtsid Riigikogu sotsiaalkomisjon ja õiguskomisjon muuta, aga tänu KL teavitustööle nendele komisjonidele kohapeal,jäi see samaks. Nad pidid pikalt selgitama, et kutsehaigus on saadud tööandja süül (samuti tööõnnetus), mille tulemusel inimene satub tihti tänavale. Kui on invaliidistutud tööandja süül, siis teda kui haiget ei vajata enam. Kaasaolev jurist aitas selgitada tõdesid, mille alusel on KL ettepanekud üles ehitatud.

Kokkutulnud avaldasid pahameelt eriarstiabi visiiditasude üle. Kõigil kolmel päeval nõustas vandeadvokaat Mihkel Nukka ka individuaalselt kutsehaigeid. Väga huvitav oli jurist Mihkel Nukka kiire ülevaade mittevaralisest kahjust kutsehaiguste puhul, mida ta ilmestas arvukate näidetega. Täiendavalt tekkis diskussioon seoses uute segadust-tekitavate sarnaste mõistetega nagu “kutsehaigus” ja “tööst põhjustatud haigus”, mida Mihkel Nukka püüdis lahti mõtestada näidete varal.  Tööst põhjustatud haigus on töökeskkonna ohuteguri põhjustatud haigus, mida ei loeta kutsehaiguseks. (E.I. kommentaar: vt artiklit sel teemal http://www.rmp.ee/toooigus/ohutus/12929 ).

Kolmandal päeval kohtus kutsehaigetega Töötukassa juhatuse liige pr. Pille Liimal, kes tutvustas uut töövõimekuse määramise korda. Reform käivitub uutele töövõimetuspensionäridele 1. juulist 2015.a. ja senistele töövõimetuspensionäridele 1. jaanuarist 2016.a.

1.-3. juulil toimusid Tartus Kutsehaigete Liidu vabariiklikud koolituspäevad. Meilt võttis osa 4 inimest. Külas oli Eesti Haigekassa ravikindlustushüvise osakonna juhataja Sirje Saarma, kes rääkis perearstiabist, pearahast ja lisarahast neile ning selle kasutamisest.

Samuti rääkis ta hambaravi rahalisest hüvitamisest, mis on tõesti väike ja pole enamikule kättesaadav. Kokkutulnud avaldasid pahameelt eriarstiabi visiiditasude üle. Kõigil kolmel päeval nõustas vandeadvokaat Mihkel Nukka ka individuaalselt kutsehaigeid. Väga huvitav oli Mihkel Nukka ettekanne pärimisseaduse muudatustest, sealhulgas tutvustas testamente ja pärimislepingut- tingimustega testamenti jne.

Kolmandal päeval kohtus kutsehaigetega Põhja-Eesti Regionaalhaigla Töötervishoiu-ja Kutsehaiguste Kliiniku peaarst  dr. Viive Pille. Ta tutvustas kliiniku tööd – neil on 17 töötajat, neist 9 arsti. Ta nentis, et 2012.a. tehti 274 ekspertiisi, sellest 175 said kutsehaiguse diagnoosi. Seda on väga vähe, võrreldes Euroliidu maadega (sest hüvise saamine on väga raske). Euroopas väheneb kutsehaigustesse haigestumine, aga meil  suureneb. Riiklikult on lahendamata küsimus töötervishoiu kompetentskeskuse osas, riigis puudub erapooletu ekspertiisivõimalus vaidlusküsimuste lahendamisel.